St. Olaf's Church

Oleviste kirikul on üks Põhja-Euroopa suurejoonelisemaid kirikutorne ja sellele vastav metsik ajalugu. Aastatel 1549–1625 oli see oma 159 meetriga arvatavasti maailma kõrgeim hoone — majakas, mis pidi juhtima laevu kaugelt merelt Tallinna sadamasse. Kirikutorni on tabanud välk vähemalt kümme korda ja see on kolm korda maani maha põlenud, mistõttu tänapäeval nähtav torn on saledam, 1830. aastatel taastatud gooti stiilis 124 meetrit kõrge.

Kiriku siseruum on karges luterlikus stiilis — lubjatud seinad, kõrged selged aknad, lihtne altar — ja sissepääs on tasuta. Tegelik põhjus siia tulla on tornitrepp: 258 kivist astet kitsas spiraalis, köiskäsipuudega ja paari hingetõmbeaknaga tõusu ajal. Ülemine galerii keerdub ümber terve torni ja pakub Tallinna kõige klassikalisemat fotot — Vanalinna punased katused, parvlaevu täis sadam, lõunas Toompea ja selgel ilmal põhja poole Soomeni ulatuv Läänemeri.

Torn on avatud ainult aprillist oktoobrini, halva ilma ja üle 15 m/s tuule korral suletakse, seega kontrolli ukse juures olevat lippu. Mine varakult: suvel võib kell 11:00 järjekord olla juba 45 minutit, kuna ohutuse huvides lastakse inimesi üles rühmade kaupa. Kanna libisemiskindlaid jalanõusid — astmed on siledaks kulunud. Tänav Pikk, kus torn asub, on vanalinna kõige ilusamate gildimajade koduks ning sealt saab loomuliku ringiga tagasi Raekoja platsile.

Kirikukogudus üllatab neid, kes ootavad luterlikke hooldajaid: alates 1950. aastast kuulub hoone Evangeelsete Kristlaste Baptistide kogudusele, mis on üks suurimaid selles Euroopa osas, ning pühapäeva hommikuti täitub kirikulaev pigem lauluhäältega kui turistidega — just seepärast on torn pühapäeviti keskpäevani suletud. Kirik on pühendatud Olav II Haraldssonile, 11. sajandi Norra kuningale, kellest sai pühak. Kohaga seotud rahvapärimus jutustab ehitajast nimega Olev, kes kukkus tornist alla ning kelle suust roomasid välja kärnkonn ja madu — see lugu on nikerdatud Hans Pawelsi kabeli välisseinale Lai tänava poolel: renessansiaegne memento mori, mahamädanevast kehast, mida ümbritsevad roomajad. Vaata see üle enne järjekorda seismist — võtab kaks minutit ja ükski giid seda ei näita. Nõukogude julgeolekuteenistused kasutasid torni raadio- ja jälgimismastina kuni 1991. aastani. Siin ei ole helijuhti ning seda pole ka vaja.

Õige sissepääs asub aadressil Lai 50, hoone loodenurgas; aadress Pikk 48 suunab inimesed külguksele, mis on tavaliselt lukus. Trammid 1 ja 2 peatuvad Linnahallis Mere puiesteel — sealt kõnni läbi Suure Rannavärava, mööda Paksust Margareetast ja üles Pikk tänavale, viis minutit. Raekoja platsilt on otse mööda Pikk tänavat kuus minutit tasast kõndi; Viru väravast umbes kümme; Balti jaamast läbi Nunne värava kümme minutit; D-terminali praamikailt umbes viisteist. Ühekordne sõidupilet bussijuhilt maksab €2, tunnine e-pilet Ühiskaardil umbes €1,50 ja 24-tunnine pilet umbes €4,50, kuid selle kiriku puhul on pilet enamasti raisatud raha — sinna pääseb hõlpsalt jala. Lennujaamast sõida trammiga 4 Hobujaamani ja kõnni sealt kaksteist minutit — see on parem valik kui Bolt hinnaga €10–15. Ära sõida autoga: vanalinnas kehtib loapõhine liiklus ning lähimad parkimismajad Viru Keskuse all ja Rotermannis jätavad sulle niikuinii kaheteistminutise jalutuskäigu.

Rahaline pool on värskendavalt lihtne. Kirikulaev on tasuta ja ukse juures on annetuskarp; tornitõus maksab €5, mida saab tasuda kaardi või sularahaga põhjapoolse sissepääsu juures asuvas väikeses piletikassas, kus müüakse ka soodsamaid lapse- ja üliõpilaspileteid. Veebibroneeringut, ajastatud aegu, kombineeritud piletit ühegi muuseumiga ega järjekorrast mööduda võimaldavat lisavõimalust pole olemas — seega ignoreeri iga reisikorraldajat, kes müüb järjekorrast mööduva ülendatud piletit. Võrdle enne raha kulutamist: Toompea Kohtuotsa ja Patkuli platvormid pakuvad tasuta katusepanoraami, kümme minutit ülesmäge, samas kui Niguliste muuseumi torn maksab mitu korda rohkem kui €5, kuna pilet sisaldab kogu kunstikogu. Kui hinnata seda kui €5 eest spiraaltreppi taevasse, on see linna parim väärtusega vaade; kui hinnata seda kui fotot, mida mujalt ei saa, on see ainus koht, kus Toompea, sadam ja katused mahuvad ühte kaadrisse.

Ajastus otsustab, kas tegemist on rõõmu või sagimisega. Uksed avanevad kell 10:00 ja esimene rühm läheb üles peaaegu kohe, seega ole Lai tänaval kell 09:50, siis on galerii kümneks minutiks peaaegu täiesti sinu päralt. Kruiisireisijad jõuavad vanalinna alates umbes kella 10:30-st ning juulis on kella 11:00-ks järjekord juba need lehel mainitud 45 minutit; pärast kella 16:30 hõreneb see taas. Juulis ja augustis tähendab kella 20:00 sulgemisaeg, et hilise pärastlõuna tõusul on punastel katustel pehme valgus ja Toompea kaadri jaoks on päike sinu selja taga. Mai, juuni ja september on parim aeg — pikk päevavalgus, vähem laevu. Aprill ja oktoober toovad tormituuled, mis käivitavad ilma hoiatuseta 15 m/s sulgemise, seega hoia varuplaani. Novembrist märtsini on torn täielikult suletud: mine selle asemel Patkuli ja Kohtuotsa platvormidele, mis on tasuta ja aastaringselt avatud.

See sobib mõistlikult heas vormis täiskasvanutele, teismelistele ja igaühele, kel kaamera kaasas. See ei sobi ratastooli kasutajatele ega lapsevankritega kirikulaevast kõrgemale minejatele — liftit ega kaldteed pole ning vankrit pole kuhugi jätta, seega jääb üks täiskasvanu alla ootama. Spiraaltrepp on nii kitsas, et kahel inimesel on raske mööduda, ning osadel lõikudel puuduvad aknad, mis on klaustrofoobia korral raske; ülemine galerii on rinnakõrguse käsipuuga puurjas käik, mis rahustab lapsevanemaid, kuid pettumustab pildistajaid, kuna trellid ilmuvad hooletult tehtud fotodele. Umbes kuueaastastest väiksematele lastele on astmed liiga kõrged. Kui sul on tund aega enne rongi Balti jaamast, mis on kümme minutit eemal, sobib see hästi. Vihmasel pärastlõunal jäta see vahele: galerii on ilmastikule avatud, astmed muutuvad libedaks ja näed pilvi, mitte Soomet.

Lisa see põhja suunas kulgevasse poolepäevasesse marsruuti. Paks Margareeta ja Eesti Meremuuseum asuvad neli minutit edasi mööda Pikk tänavat Suure Rannavärava juures; endised KGB vangikongid aadressil Pagari 1 on otse nurga taga, kaks minutit, ning on kvartali kõige süngem ja parimini jutustatud väike muuseum. Lõuna poole tagasi kõndides möödud Kolme Õe kaupmeheelamutest aadressil Pikk 71, Mustpeade Majast aadressil Pikk 26, Suurgildi hoonest aadressil Pikk 17, kus asub Eesti Ajaloomuuseum, ning kohvikust Maiasmokk aadressil Pikk 16, mis on tegutsenud alates 1864. aastast ja mille martsipanituba tasub kümmet minutit isegi siis, kui jätad kohvi vahele. Raekoja plats on sealt kuue minuti kaugusel. Teises suunas viib viieteistminutine kõnnitee mööda Balti jaama turgu Telliskivi Loomelinnakusse ja Kalamaja puitmajade tänavatele — päeva loomuliku teise poole juurde.

Lahtiolekuajad

Kiriku siseruum on tasuta; ainult torn on tasuline

Kirik: iga päev 10:00-18:00 · Torn: 1. aprill-31. oktoober, iga päev 10:00-18:00 · Torn talvel suletud

Mida vaadata

• 258 astmega spiraaltrepp ja katusegalerii — Sisenemine kirikulaeva põhjapoolse väikese ukse kaudu
• Võlvitud hilisgooti kirikulaev võrktähtlaega — Kiriku peaosa, parim vaade lääne rõdu alt
• Hans Pawelsi mälestuskabel — Lõunapoolne külglöö, kolmas kabel sissepääsust

Näpunäited

• Mine üles enne kella 10:30, et vältida suvistel hommikutel rühmadena piletimüügist tekkivat järjekorda.
• Torn suletakse tugeva tuule korral — kontrolli musta/punast lippu tornitüve ukse juures.
• Kirikusse sissepääs on tasuta; ainult tornitõusuks on vaja piletit.